Mirko Traks maastikuarhitekt ja juhatuse liige
(+372) 52 75 612
mirko@kinoline.ee
Elulookirjeldus
Nimi: Mirko Traks
Sünniaeg: 10.15.1982, Tartu
Telefon: 52 756 12
Perekonnaseis: vallaline
Haridus: 2011- Eesti Kunastiakadeemia, maastikuarhitektuur
2005-2009 Eesti Maaülikool, maastikuarhitektuur, MSc
2001-2005 Eesti Põllumajandusülikool, maastikuarhitektuur, BA
Täiendharidus: 2005 august- 2006 veebruar Larenstein University of Professional Education, Holland, International Course of Landscape Design
Täiendkoolitus: 2011 juuni-Tartu Kunstikool, roheline disain
2009 jaanuar – MS Office 2003 MS Word ja Excel 2003 baasil
2003 aprill - programmi MicroStation V8 koolitus
Erialane töö: 2009 – OÜ Kino, maastikuarhitekt - visualiseerija
2007 - Eesti Maaülikool- arvutigraafika tuutor
2006 – 2010 - AS K&H maastikuarhitekt- planeerija
2004 suvi - OÜ Karupoeg- haljastaja
Õppetöö: Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž – erakorraline
õppejõud (maastikuarhitektuur, informaatika)
Eesti Maaülikool- erakorraline õppejõud (arvutigraafika)
Kujundamine: 2009 – Välieluruumi ajakirja „ÕU“ kujundaja-küljendaja, toimetuskolleegiumi liige
Avaldatud artiklid (valik):
Ajakiri Õu – 2009 ‘Urbanistlik ikoon’ (kahasse Karin Bachmanniga)
Järva Teataja – 04.11.2008 ‘Linnasüda kujundab omalinnatunnet’
Hiiu leht - 28.09.2007 ‘Väljakult ja väljakule’ (kahasse Karin Bachmanniga)
Ühiskondlik erialane tegevus : Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Seltsi lihtliige (2006-2007 juhatuse liige);
Festivali Disainiöö 2009 raames Tallinna Rotermanni kvartalisse rajatud Raba(v)linna mõtleja-ehitaja (koostöös teiste maastikuarhitektidega);
Keeled: eesti keel – emakeel
inglise keel – väga hea kõnes ja kirjas
vene keel – peaaegu rahuldav kõnes
saksa keel- peaaegu rahuldav kõnes
Arvuti: Windows’i
töökeskkond- MS Office,
Bentley MicroStation, AutoCad 2011 LT, Sketchup,
Adobe Photoshop, Adobe Illustrator, Adobe Indesign, Adobe Premiere,
Adobe After Effects, 3D Studio Max Design
Huvi: muusika, sport.
Autojuhiload: B-kategooria load alates 2001. aastast.
Reisid: Baltikum, Poola, Holland, Tšehhi, Venemaa,
Rootsi, Soome, Saksamaa, Prantsusmaa.
Karin Bachmann
maastikuarhitekt ja juhatuse liige
(+372) 534 876 56
Nimi: Karin Bachmann
Sünniaeg: 21.07.1976, Tartu
Aadress: Riia 47-2, 50406 Tartu
Telefon: 53 487 656
Perekonnaseis: vallaline
Haridus: 2005-2007 Eesti Kunstiakadeemia, urbanistika MA
1994-1999 Eesti Põllumajandusülikool, maastikuarhitektuur BA
1983-1994 Tartu VIII Keskkool
Täiendkoolitus: 2008 talv – programmi Adobe Photoshop koolitus
2003 aprill - programmi MicroStation V8 koolitus
2002 november – Lotus Notes’i koolitus
2000 Fotograafia (Tartu Kõrgem Kunstikool)
Erialane töö: 2009 – OÜ Kino
01.05.2004 – AS K&H maastikuarhitekt;
01.03.2000-29.04.2004 - Tartu Linnavalitsus,linnaplaneerija/ alates 2008. aasta septembrist õppejõud Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledžis
1998-1999 - OÜ Hedge, töödejuhataja haljastuses
1997-1998 - Lõuna Elektrivõrgud, teenindav personal
1996 juuni-august - OÜ Hedge, suvepraktika
1995 juuni-september - Otepää Looduspark,menetluspraktika
1994 veebruar-1995 juuni – Tartu Televisioon, reporter
09.-11.2000 viibisin K.E. von Baer’i stipendiaadina Saksamaal Vilmi saarel. Poole asjast töötasin maastikuarhitekt Stefan Pulkenat’i büroos Gielow’s.
Õppetöö: Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž – erakorraline õppejõud (maastikuarhitektuur)
Eesti Kunstiakadeemia – Linnamaastike magistrikursuse
Maastikuarhitektuurse kursuseprojekti vastutavassistent (2009 kevadsemester)
Toimetamine: 2009 – välieluruumi ajakirja „Õu“ toimetaja (kolleegiumis)
Avaldatud artiklid (valik): Tartu Postimees
19.02.2009 ‘Hammustati keelde’
16.01.2009 ‘Müüritagused asjad’
13.11.2008 ‘Linnaehituslikud rehad ehk emal oli õigus’
10.09.2008 ‘Sõbrad, ma mahun teile taskusse’
03.04.2008 ‘Kingsepad ja liistud’
08.01.2008 ‘Mängud võitjate lauas’
Sirp – 10.10.2008 ‘Disainiööl püüti Tallinna kodustada’
Eesti Ekspress – 30.11.2006 ‘Sala-ala’
KesKus – 2/2006 ‘Pilk kolmandasse paika’
Epifanio – 2006 ‘Une nägu’ (kahasse Marje Essensoniga)
Ajakiri Õu – 2009 ‘Miki, Donald ja teised’ (kahasse Merle
Karro-Kalbergiga)
‘Urbanistlik ikoon’ (kahasse Mirko Traksiga)
Eesti parkide almanahh 2007 – ‘Park surnutega’
Kogumik “Park kui paradiis looduses ja kunstis”, 2009 artikkel “Lennuväljast muuseumiks”
Ühiskondlik erialane tegevus : Eesti Maastikuarhitektide Liidu liige;
Festivali Disainiöö 2008 raames Tallinna raeplatsi rajatud ÖÖ_ÕUe mõtlejaehitaja(koostööd teiste maastikuarhitektidega);
Festivali Disainiöö 2009 raames Tallinna Rotermanni kvartalisse rajatud
Raba(v)linna mõtleja-ehitaja (koostöös teiste maastikuarhitektidega);
Ühiskondlik erialaväline tegevus: vabatahtlik Tartu Koduta Loomade Varjupaigas
Keeled: eesti keel – emakeel
inglise keel – väga hea kõnes ja kirjas
vene keel – peaaegu rahuldav kõnes
Arvuti: MS Word, Excel, MicroStation; dokumendihaldusprogrammid GoPro, Lotus Notes, Adobe Photoshop
Huvi: lugemine, kirjutamine, loomad.
Autojuhiload: B-kategooria load
Reisid: Itaalia, Sitsiilia, Omaan, Rootsi, Norra, Taani, Soome, Venemaa (Moskva, St Peterburg, AdlerSotshi), Holland, Ungari, Baltikum, Austria, Saksamaa, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Brasiilia, Argentiina, Prantsusmaa.
Me mõtleme: maastikuarhitektuur on tarbekunst. Kunstiliik, mis võimaldab inimestel mugavamalt, ökonoomsemalt ja eesmärgipärasemalt toimetada, olles seejuures esteetiline, moraalne ja avatult funktsioonitruu. See kunst peab kasutajat kõnetama.
Me mõtleme: maastikuarhitektuur on keel. Keel, millest tuleb teada palju rohkemat kui käibefraasid, et objektide kasutajatega adekvaatselt suhelda. Keskkonna „rääkimiseks“ peab tundma koha loogikat, kasutajaid, füsioloogiat, tüpoloogiat, ehitust, kihte, pärimusi, planeeringuid, taimi, tuult, hääli, lõhnu; mõistmiseks tuleb tunda just selle koha murdeid.
Me mõtleme: maastikuarhitektuur olgu kohalik. On peremehed ja on külalised, lahked kutsujad ja viisakad tulijad. Tulijad lähevad, kohalikud jäävad – sellega, mis tulijate poolt toodi. Koha kujundamisel on esmatähtis lähtuda kohast kui kellegi kodukohast – külla viiakse ikka parimat. Tuleb olla mitte turist, vaid kutsutud piduline, kes pererahvast sügavamini tunneb.
Me teame: oluline on vahel varjus. Teda tuleb otsida läbi uurimise ja analüüsi, kasutada ebaharilikke võtteid ja värskeid vaatekohti. Nägemiseks tuleb vaadata üle ülesande piiridest, vaadata sisse ja seest välja, alla ja vahele ning nurga taha.
Me teeme: oma parima. Iga kord, kõigile ja kõiges.
Eesti Rahva Muuseumi peahoone tööprojekti asendiplaani osa
Projekti autor: Dorell Ghotmeh Tane Architects
Haljastuskontseptsioon: Bureau Bas Smets
Kino koostas alltöövõtuna OÜ HG Arhitektuurile tööprojekti üld- ja detailjoonised, sh materjalide ning ehitustoodete täpsed kirjeldused ja loetelud.
Eesti Rahva Muuseumi peahoone tööprojekti haljastuse osa korrigeerimine
Projekti autor: Dorell Ghotmeh Tane Architects
Haljastuskontseptsioon: Bureau Bas Smets
Raadi vabaõhuala teemapargi "Pärimuste Park" eelprojekt
Analüüsi ja kontseptsiooni tekst.
Tsura talu maastikuarhitektuurne üldkontseptsioon
Vabaõhulava TUUT
TUUT asub Päinurme kultuurimaja pargis, peaukse teljel. Kuju ja värvi laenas lava suurtelt vanadelt sirelitelt, mis pargis kõrguvad. TUUT on loodud mitte ainult esinemisteks ja jaanipidudeks, vaid kohaliku elu fokaalpunktiks-kogunemiskohaks ja tänu küla ühistele ehitustalgutele ta seda ka on – koos tehtud asjad saavad alati armsaks ning jäävad püsima.
Mine vaata meie Tuut´i ja teisi põnevaid väikeobjekte "Väike 2007-2009" konkursiteemalisel näitusel Arhitektuuri- ja Disainigaleriis või postrit Facebook'is.
VISUAALID
Väikelohkva maaüksuse ja selle lähiala ning Nõlvaku tn piirkonna detailplaneeringu illustratsioonid.
Aeg: 2010.
Vabaõhulava TUUT 3D visualiseering
Aeg: 2008.
Proovitööd
Ronitaimede genereerimise test.
Lehe materjali test + bokeh fx
valgus/vari Vray sky hdri-st
MUUD
Installatsioon rahvusvahelisele Tallinna Lillefestivalile 2010
Aeg: 21 mai- 28 august 2010.Koht: Tallinn.
Kino maastikuarhitektid valiti osalema kavandiga "Taimeralli". Täpsemat infot valitud kavandite ning festivali kohta saab festivali kodulehelt ning kohapealt.
Aeg: 2010.
Koht: Tallinn.
Autorid: Karin Bachmann, Henn Runnel, Martin Allik, Andri Laidre, Mirko Traks.
II preemia.
Valik töid enne Kino
PROJEKTID
Aeg: 2009.
Koht: Tartu.
Projekteerijad: Karin Bachmann, Mirko Traks.
Seletuskiri
Kärdla linna keskväljaku rekonstrueerimisprojekt
Aeg: 2008.
Koht: Tartu.
Planeerija: Mirko Traks.
Koht: Põltsamaa
Planeerija: Mirko Traks.
ÜLDPLANEERINGUD
Aeg: 2007.
Planeerijad: Heiki Kalberg, Mirko Traks.
ANALÜÜSID
Linnaruumi analüüs Tapa kesklinna detailplaneeringu osana
Aeg: 2008.
Koostajad: Karin Bachmann, Heiki Kalberg, Mirko Traks.
VISUAALID
Aeg: 2009.
Koht: Tartu.
Planeerija: Herkki Rõõm.
Visualiseerija: Mirko Traks.
Aeg: 2009.
Koht: Narva.
Autor: Mirko Traks.
Kalamaja kalmistupargi ja purskkaevu 3D visualiseering
Aeg: 2008- 2009.
Koht: Tallinn.
Projekteerija: Antti Pääsukene.
Visualiseerija: Mirko Traks.
Aeg: 2009.
Koht: Jõgeva
Planeerija: Herkki Rõõm.
Visualiseerija: Mirko Traks.
Aeg: 2008.
Koht: Tallinn.
Projekteerija: Toomas Põld.
Visualiseerija: Mirko Traks.
Aeg: 2008.
Koht: Tartu vald, Raadi.
Planeerija: Heiki Kalberg.
Visualiseerija: Mirko Traks.
Aeg: 2007.
Koht: Niitvälja.
Visaliseerijad: Siim Nellis, Mirko Traks.
Aeg: 2006-2008
Autor: Mirko Traks.
KONKURSID
Tartu rahu tähisala kujunduse ideevõistlus
Aeg: 2008.
Koht: Tartu.
Autorid: Karin Bachmann, Antti Pääsukene, Mirko Traks, Martin Mikk-Kirsme,
Aeg: 2008.
Koht: Tallinn.
Autorid: Antti Pääsukene, Karin Bachmann, Terko Veensalu, Mirko Traks.
Küüni tänava ja Kaubahoovi pargi ideekonkurss
Aeg: mai 2007.
Koht: Tartu.
Autorid: Karin Bachmann, Antti Pääsukene, Mirko Traks, Terko Veensalu, Toomas Põld ja Heiki Kalberg.
III preemia.
Karksi-Nuia keskväljaku ja roheala avalik arhitektuurikonkurss
Koht: Karksi-Nuia.
Autorid: Antti Pääsukene, Mirko Traks, Tiit Sild ja Karin Bachmann.
III preemia.
KALMISTUTUUR 2010/2011
KORRALDAJA: MTÜ Kino (Anna-Liisa Unt, Merle Karro-
Kalberg, Karin Bachmann, Mirko Traks)
TOETAJA: EESTI KULTUURKAPITAL
GIID: Taavi Pae
FOTOD: Jaana Veskimeister, Anna-Liisa Unt, Merle Karro-
Kalberg, Triin Pärnaste, Pille Tammela, Martin Mikk-Kirsme
..............................................................................................................
2010. aasta sügisel ja 2011. aasta kevadel toimus järjestikku kolm
kalmisturetke, kus väikeste muutumistega sama seltskond
hauahuvilisi giidi eestvedamisel eesti väikestel kalmistutel ringi
uitas. Enamasti sattusime kohtadesse, mida ei saa laulus laulda ega
jutus jutustada - seepärast palume lahkelt tutvuda kerge
pildivalikuga.
..............................................................................................................
9. oktoober, Ida-Eesti: Varnja - Kolkja - Nina- Kallaste -
- Mustvee - Lohusuu - Alajõe - Jaama - Kuremäe - Raudi.
23. oktoober, Mulgimaa: Rõngu - Jõgeveste (Barclay de Tolly
mausoleum) - Helme - Riidaja mõisa kalmistu - Kärstna mõisa
kalmistu - Karksi kalmistud - Halliste - Õisu mõisa kalmistu -
- Paistu - Evertite perekonnakalmistu Saarekülas - Viljandi juudi
kalmistu.
23. aprill, Kagu-Eesti: Luunja ja Mäksa mõisa kalmistu - Võnnu
- Ahja - Jaanimõisa - Räpina - eestlaste perekonnakalmistu
Veriora lähedal - Värska - Beresje - Podmotsa - Saatse.
Küüni tänava kunstikrundid
Kino aitas kruntida ning koos rühmitus Lahe Atmosfäär pitsitas tänavat.
Aeg: august 2009.
Koht: Tartu kesklinn.
Koht: Tartu kesklinn.
Linnadžungel oli sündmus, mis toimus koostöös Lille Maja inimestega. Samuti aitasid kaasa arhitektid Urmo Mets, Tiit Sild, Juhan Rohtla; maastikuarhitektid Merle Karro-Kalberg, Anna-Liisa Unt; fotograaf Lauri Kulpsoo, urbanist Kadri Vaher, kirjanik Mehis Heinsaar, kokk Juhan Heinsalu jpt.
Linnadžungel oli ekspeditsioon, mis viis uurijad oma sihtmärgi juurde – linna – et vaadelda selle elanikke nagu uurijatele kohale – distantsilt, sekkumata. Baastekstiks oli Mehis Heinsaare „Animaalsed linnad“, kus kasutatud linnaloomade klassifikatsiooni vaadeldavate objektid kirjeldamisel aluseks võeti.
Retke laager püstitati keskele – Raekoja platsi. Siit algasid ja siin lõppesid teed, siin tehti süüa, puhati, vesteti jutte. Kogu sündmuse eesmärk oli vaadelda linna ehk veidi teistsuguse kooslusena kui harilikult, püüda jääda kõrvaltvaatajaks samal ajal sees olles, uurida „turvariske“, tutvuda linnaloomade ja nende elulaadidega, tutvuda üksteisega.
Linnadžunglist on veidi pikemalt kirjutatud välieluruumi ajakirja Õu teises numbris.
 | 1. Objektipõhine konsultatsioon (OK) on teenus, mis on ellu kutsutud kohalike omavalitsuste jaoks, kus kas ei ole püsivalt tööl ei maastikuarhitekti ega arhitekti, nende töökoormus on projektiti ühe inimese kohta liga suur või on tarvis ajutisi täiendavaid konsultatsioonipartnereid. Kogemus ütleb, et enamasti on väljastpoolt tulnud spetsialistidel teistsugune vaatenurk ja arvamused, mis värskust toovad ja mõtteid uutesse suundadesse juhatavad. |
3. Eelistame meeskonnatööd, kuna erinevatest taustadest, kogemustest ja teadmistest tekkiva sünergia kasutamine annab alati parema tulemuse. Lisaks võimaldab meeskonnatöö ülesandeid jagada, samal ajal mitmeid asju läbi viia, erinevast kohast infot koguda jne. Oleme koos loonud mitmeid huvitavaid lahendusi, mille väljamõtlemine on alati eeldanud kahte pead. Seega on koostöö läbiproovitult hea. Vajadusel kaasame häid koostööpartnereid.
4. OK töökorralduse puhul ei ole omavalitsusel vaja luua püsivat ametikohta, vaid meie meeskond töötab projektipõhiselt, olles nö mobiilne valla/linna maastikuarhitekt, kes vastavalt vajadusele nõuga appi tuleb. Enamuse taustatööd teeme ära oma kontoris, konkreetsed kohalkäigud (tihedus kokkuleppel ja vastavalt vajadusele) ei nõua eraldi kabinetti – piisab lauast sülearvuti toetamiseks. Kohalviibimise pistelisusest hoolimata hoiame ka töövälisel ajal partneromavalitsuse tegemistel, arengutel, planeeringutel jm silma peal, et vajaduse tekkides kohe olla suuteline kiiresti tööd alustama.